Praegu nii moodne toortoitumine ei ole mingi revolutsiooniline nähtus, vaid taasavastatud vana. Kasvõi näiteks müsli. Šveitsi toitumisteadlane ja arst Maximilian Bircher-Benner leiutas kõigile tuntud müsli* juba 1900. a. paiku, pakkudes seda tervisttoova toitumiskava osana oma Zürichis asuvas sanatooriumis. Allpool pildike sanatooriumi köögist veidi hilisemast ajast, aastast 1921. Mulle see foto hirmsasti meeldib. Huvitav, mis elu need naised elasid? Kas neil oli mees, lapsi? Räpaseid saladusi? Olid nad õnnelikud? Kas nad teadsid, et pildistamine tulemas ja pesid-tärgeldasid oma põlled säravaks või olid need alati sellised? Mis asjad seal laual hunnikus on?
Bircher-Brenner oli veendunud, et enamiku tema patsientide hädasid leevendab piisav liikumine ja tervislik toitumine. Omaenda haigusest olla ta samuti saanud priiks, krõmpsutades vaid õunu. Tema õpetuse ja ravi sõnum seisneski liha vältimises ja keskendumises puuviljadele, köögiviljadele ja pähklitele. Lisaks igapäevased kohustuslikud pikad jalutuskäigud ja aiatööd. Kõiki toiduaineid soovitas ta süüa peamiselt toorelt või väga madalal temperatuuril kuumutatult, teenides nii igati välja “toortoitumise isa”- tiitli.
Maximilian Bircher-Benner |
Hommikusööke puudutava vahelepõikena: huvitaval kombel umbes samal ajal, aga teiselpool ookeani, promosid vennad Kelloggsid tervisttoovat toitumist, mis hõlmas lihavabadust ja keskendumist täisteradele, seemnetele ja pähklitele. Teradega katsetades õnnestus vennakesetel kogemata kombel helvestada nisutera. Sellest innustust saades proovisid nad sama teha maisiteraga, the rest is history.
Aga Bircher-müsli juurde tagasi. See on mu viimase aja lemmikhommikusööke, kusjuures põhjus ei ole toortoitumise eelistamises (meie kliimas ja talvel-mkmm!), lihtsalt hullult hea, tervislikkusest pakatav ja energiat andev on see “toores kaerahelbepuder”.
Kui õhtul tuleb meelde kaerahelbed likku panna, siis hommikune viimistlemine on vaid fantaasia ja kapivarude küsimus: lisa pehmenenud kaerahelvestele jogurtit, riivitud õuna, sutsuke magustajat ja siis seemneid, pähkleid, kuivatatud marju-puuvilju, värskeid marju-puuvilju (talvel marjad külmutatust sulatatult) – ja päev võib alata!
Bircher-müsli
2-le
Baas:
1 dl jämedaid kaerahelbeid
1 dl õunamahla või vett
Lisandid:
1 õun, riivitult
1 dl maitsestamata jogurtit
1 sl vedelat mett või agaavisiirupit
lisaks soovikohaseid seemneid, pähkleid, mandleid (terveid hakitult või mandlilaaste), kuivatatud marju ja puuvilju ja värskeid marju (talvel külmutatult) või banaane,
Tõsta kaerahelbed kaussi, vala õunamahl või vesi peale. Kata kauss ja tõsta ööseks külmkappi. Hommikul puhasta ja riivi õun ning sega paisunud kaerahelveste hulka koos jogurti, mee ja just nende seemnete, pähklite, kuivatatud marjade ja puuviljadega, mis sul parasjagu olemas on. Lisa ka mõned värsked marjad, kui soovid.
*müsli ongi algselt kuiv, tooreste kaerahelveste ja seemnete,pähklite ning kuivatatud marjade-puuviljade segu. Krõbedat, kõrgel kuumusel röstitud müslit peaks tegelikult nimetama granolaks. Aga ma pole kindel, kas eesti keeles selline sõna üldse olemas on.
[…] ja arsti Maximilian Bircher-Benneri 1900. a. paiku loodud müslist ( rohkem infot siit ). Lisan pudrule chiaseemneid ja marju, et süsivesikuterikkaid kaerahelbeid […]