• Skip to primary navigation
  • Skip to main content
  • Skip to primary sidebar
  • Skip to footer

Siit nurgast ja sealt nurgast toidublogi | Mari-Liis Ilover

See siin on toidublogi, mida kirjutab Mari-Liis Ilover. Kõik tekstid ja fotod keerlevad ümber toidu. Selle kasvatamise, hankimise, valmistamise ja nautimise. Rõhk on ehedal, puhtal ja maitsval kodutoidul, PÄRIS toidul. Sekka muljeid söögikohtadest. Kui tunned, et oled sattunud õigesse kohta - siis tere tulemast, nautigem koos!

  • Blogi
  • Retseptid
    • Tervislik
    • Hommikusöögid
    • Argitoidud
    • Pidulikud toidud
    • Suupisted, määrded, dipid
    • Supid
    • Salatid
    • Liha ja linnuliha
    • Kala
    • Mereannid
    • Taimetoit
    • Magustoidud
    • Koogid
    • Küpsetised
    • Pirukad
    • Jõulud
    • Laste lemmikud
    • Retseptide indeks
  • Kokaraamatud
  • E-POOD
    • Privaatsuspoliitika
    • Müügitingimused
  • Videoretseptid
  • Info, kontakt, koostöö
  •  

Bolognese kaste

märts 7, 2010 by Mari-Liis Ilover 20 kommentaari

Bologna kaste on veisehakklihaga pastakaste. Pärit ilmsegelt Itaaliast, ilmselgelt Bolognast. Kes viitsib, võib kastme ajaloost lugeda siit. Algupäraselt serveeritakse tagliatellega, aga nagu sageli klassikaliste roogadega, on ta võtnud kõikvõimalikke vorme ja leidnud erinevaid kasutusviise. Ma kasutan alloleva retsepti järgi tehtud kastet ka koos bešamelliga lasanje vahel ja cannellonide täidisena.
Bolognese kastme retsepte on palju erinevaid. Väidetav “see õige” on siin.
Tähtis on, et kastmel oleks aega vaikselt tulel podiseda ja et tooraine oleks kvaliteetne. Lödiks keedetud sarvekestele valatud praetud kodune hakkliha ketšupiga ei kvalifitseeru bolognese’ ks mingi nipiga. Olulised komponendid, ilma milleta ma ei hakka üldse vaeva nägemagi, on veise hakkliha (parim Rakvere lihaveise delikatess-hakkliha), suitsupeekon, sibul, porgand, seller, paks tomatipasta, valge vein. Piima ei ole ma kastmes kasutanud, aga vabalt võib. Detsiliitrike või paar aitavat kaasa liha pehmenemisele.
Tarvis läheb (4-le):
oliivõli praadimiseks
350 g veisehakkliha
8 viilu suitsupeekonit
1 hakitud sibul
1 hakitud küüslauguküüs
1 tükeldatud väike sellerivars
1 viilutatud porgand
1 purk (400 grammine) purustatud tomateid
2 spl kontsentreeritud tomatipastat
1 dl veiselihapuljongit
1, 5 dl kuivemapoolset valget veini
1 tl kuivatatud punet e. oreganot
soola-pipart
Prae õlis peekon ja hakkliha läbi, kuni liha pole enam roosa. Maitsesta soolaga. Tumepruuniks kõrvetada ei ole mingil juhul tarvis. Lisa pannile hakkliha hulka sibul ja küüslauk, kuumuta paar minutit. Lisa porgand ja seller, kuumuta veel paar minutit. Vala peale valge vein ja lase selle maitsel lihasse-köögivilja imenduda ja redutseeruda.
Nüüd kummuta pannitäis potti, lisa purustatud tomatid (kui konserv on väga vedel, mõnikord kipub see nii olema, ära kogu vedelikku lisa), tomatipasta, puljong ja oregano. Hauta hästi vaiksel tulel 2 tundi. Sega vahepeal ja jälgi, et põhja ei kõrbeks. Kui tundub, et kaste on liiga kuiv, lisa veidi vett. Kui aga liiga vedel, lase keeda kaaneta, et liigne vedelik aurustuks. Valmis kaste maitsesta musta pipraga.
Ürtidest võiks valmis kastmele peale raputada värsket basiilikut (mis juhib mu tähelepanu asjaolule, et fotolt puudub oi-oi-oi basiilikuoksake) või siledalehelist peterselli. Pastakastmena kasutades passib kenasti peale ka riivitud parmesan.

Jaga postitust:

  • Click to share on Facebook (Opens in new window)
  • Click to share on Twitter (Opens in new window)
  • Click to share on Pinterest (Opens in new window)

Related

Filed Under: Argitoidud Tagged With: kaste, klassika, köök: itaalia, liha, pasta

Previous Post: « Kiluvõileib
Next Post: Apelsini-kookosekeeks »

Reader Interactions

Comments

  1. liilia

    märts 7, 2010 at 8:32 e.l.

    mina olen seda kastet alati suurema koguse vaaritanud ja portsjonitena sügavkülma pannud. paar-kolm kuud säilib ilusti ja siis on kiiretel aegadel hea võtta. Värskelt hautatult maitseb muidugi alati paremini!

    Vasta
  2. Mari-Liis

    märts 7, 2010 at 8:42 e.l.

    Liilia, mulle tundub bolognese alati parim millegipärast just järgmisel päeval, maitsed on justkui rohkem settinud. Suurema koguse keetmine on hästi praktiline küll, aga mul on terve sügavkülm ikka veel marju täis, midagi soolast sinna ei mahu.
    Suurematest kogustest rääkides aga keetsin seda kastet eile ikka väga suure portsu, aga sööjaid oli ka palju:)

    Vasta
  3. Leelo

    märts 7, 2010 at 11:29 e.l.

    pasta bolognese ei ole kohe kindlasti Bolognast! itaallased ei peagi seda oma rahvustoiduks, tapselt nagu ka tiramisu'd mitte. aga maitseelamusi see ei riku, kas pole 😉

    Vasta
  4. Mari-Liis

    märts 7, 2010 at 11:42 e.l.

    no näed sa siis Leelo, mis kõik selgub:) mina olen seni näinud ainult itaalia ja Bologna päritolule viitavaid (kui üldse mingile päritolule viitavaid) retsepte ja kirjeldusi. Näit esimese ettejuhtuvana kasvõi wikipedia: Bolognese sauce (ragù bolognese in Italian, also known by its French name sauce bolognaise) is a meat-based sauce for pasta originating in Bologna, Italy. Itaalia köögi raamatutest ei saa praegu vaadata, kui kodus olen, siis huvi pärast vaatan.
    On kuidas on tõesti, maitseb ta igaljuhul hästi:)

    Vasta
  5. Anonymous

    märts 7, 2010 at 5:48 p.l.

    1982 la delegazione di Bologna dell'Accademia Italiana della Cucina ha depositato presso la Camera di Commercio Industria Artigianato e Agricoltura di Bologna la ricetta ufficiale del ragù bolognese, allo scopo di garantire la continuità ed il rispetto della tradizione gastronomica bolognese in Italia e nel mondo.

    On ikka Bolognast küll.
    Kristel

    Vasta
  6. Liina

    märts 8, 2010 at 8:19 e.l.

    Naljatilgad 🙂 Bolognese kaste on nii itaalia kui veel olla saab. Lahkhelid algavad sealtmaalt, kus ameeriklased hakkasid b kastet spagettidega segama – itaallane ei paneks kunagi paksu lihast kastet õhukese spagetiga kokku. Nii et spagetibolognese mingite lihapallidega on tõesti rohkem leedi ja lontu leiutis 🙂

    Vasta
  7. Katz

    märts 8, 2010 at 4:49 p.l.

    Veel üks asjalik allikas, mis samuti kinnitab kastme päritolu 🙂
    http://italianfood.about.com/od/meatsauces/r/blr1708.htm

    Vasta
  8. Tuuli

    märts 9, 2010 at 8:54 e.l.

    Mina liitun ka Itaalia päritolu kinnitava seltskonnaga. Ainult eda oleme õppinud, et Itaalias ära küsi mitte Bologneset, vaid pasta peab olema "con ragù", siis saab ka itaallane aru. Minu autentse itaalia toidu raamatus valmistavad seda kastet Simili õed Bolognast ning kasutavad seda lasagna vahele panemiseks. Retsept üsna sarnane Mari-Liisi omaga, sisse läheb veel peenestatud kanamaks.

    Vasta
  9. Liina

    märts 9, 2010 at 9:50 e.l.

    see bolognese/con ragu on sama teema, mis pizza napoletana/margheritaga, aga mõte jääb jah samaks.

    Vasta
  10. Maarja

    märts 14, 2010 at 8:56 e.l.

    tõepoolest, kust nad siis tulevad 🙂

    Vasta
  11. Mari-Liis

    märts 14, 2010 at 9:08 e.l.

    Tegelt bolognese on tulnud India ookeani lääneosast, Tansaaniast, Mafia saarestikust. Algselt pakutii seda Mafia saarestikku röövretkedele saabunud Madagaskarilt pärit Sakalava hõimu kannibalide poolt valmistatuna kohaliku elanikkonna lihast, kaste valmistati kookospalmi viljadest.

    Vasta
  12. Tuuli

    märts 14, 2010 at 7:46 p.l.

    Mari-Liis :))))
    Lõpuks on nüüd tõde jalule seatud.

    Vasta
  13. Liina

    märts 15, 2010 at 4:58 p.l.

    😀
    just. kusjuures ma olen kuulnud, et sealkandis kasvavad tomatid hoopis puu otsas.

    Vasta
  14. vernanda

    märts 15, 2010 at 8:14 p.l.

    hullud moorid. nüüd jääb ära oodata ainult, kui delfi või õhtuleht selle avastab. või veel parem, vikipeedia.

    Vasta
  15. Tuuli

    märts 16, 2010 at 9:25 e.l.

    Järgmisena võiks samasuguse pühendumusega näiteks mannapudru juuri ja autentsust taga ajada 🙂

    Vasta
  16. Maarja

    märts 17, 2010 at 6:36 e.l.

    😀

    Vasta
  17. Anonymous

    märts 23, 2010 at 8:55 p.l.

    põhjalik arutelu tõesti. aga mina tean igatahes seda, et see pasta bolognese, mida mina väsitava võttepäeva vahepalaks sõin, oli tõenäoliselt pärit just siit Mari-Liisi vahvast blogist ja et see maitses väga hästi! nagu ka kõik muudki asjad. aitäh, kõht täis! 😉

    "külm on" kunstnik. 🙂

    Vasta
  18. Mari-Liis

    märts 23, 2010 at 9:04 p.l.

    Reet 😀

    Vasta
  19. Anonüümne

    jaanuar 22, 2011 at 2:24 e.l.

    Takk for en interessant blogg

    Vasta
  20. Anonüümne

    veebruar 24, 2012 at 3:34 p.l.

    Järgmisel päeval on hea panna spagetid pannile kastmega segades ja siis paar muna lahtiklopitud peale ja super.

    Itaali sõbralt õppisin.

    Vasta

Lisa kommentaar Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Recipe Rating




Primary Sidebar

Tere tulemast!

See siin on toidublogi, mida kirjutab Mari-Liis Ilover. Kõik tekstid ja fotod keerlevad ümber toidu. Selle kasvatamise, hankimise, valmistamise ja nautimise. Rõhk on ehedal, puhtal ja maitsval kodutoidul, PÄRIS toidul. Sekka muljeid söögikohtadest. Kui tunned, et oled sattunud õigesse kohta - siis tere tulemast, nautigem koos!
Loe lähemalt →

SUVIKÕRVITSAUPUTUS?!? Vajuta pildile ja leiad palju häid ideid selle leevendamiseks

Mari-Liis Ilover raamat Mereannid - Krevetist kalmaarini
Külasta bloginurka Facebookis

Poppe postitusi

Grillitud kanasüdamed

Kits ja marjad

Flammkuchen rooskapsaste, singi ja sinihallitusjuustuga

Värsked kommentaarid

  • Mari-Liis Ilover, Pähkipõhjal mustikatarretise kook
  • Nõutu kokkaja, Pähkipõhjal mustikatarretise kook
  • Mari-Liis Ilover, Peediorsoto
  • Kärt, Peediorsoto
  • Mari-Liis Ilover, Mahlased ja vürtsikad kõrvitsamuffinid

RAAMATUTÄIS ÜLIMAITSVAID JA TERVISLIKKE PUDRURETSEPTE

Mari-Liis Ilover raamat Mereannid - Krevetist kalmaarini

GK KOKARAAMAT. VERESUHKRUTASET REGULEERIVAD TOIDUD

Mari-Liis Ilover raamat Mereannid - Krevetist kalmaarini

“MEREANNID. KREVETIST KALMAARINI”

Mari-Liis Ilover raamat Mereannid - Krevetist kalmaarini

KOKARAAMAT TOIDURAISKAMISE VÄHENDAMISE ÕILSAL EESMÄRGIL

Mari-Liis Ilover raamat Targa Kokkaja Retseptiraamat - Ülimaitsvalt ülejääkidest

TULGE KÜLLA!

Mari-Liis Ilover Raamat - Tulge külla! Pühapäevalõunad pere ja sõpradega.

KERGEMAD KLASSIKUD:

Mari-Liis Ilover raamat -
 Kergemad klaassikud

PIKNIKUIDEID IGAKS AASTAAJAKS:

Mari-Liis Ilover raamat -
 Piknikule

BLOGI POPIMAD RETSEPTID RAAMATUKAANTE VAHEL:

Mari-Liis Ilover raamat - Maitsev

Sildid

gluteenivaba grill hoidis hommikusöök jaanipäevaks jook juust jäätis jõulud kala kala ja mereannid kana kaste kevad kevadroheline klassika kodumaa sünnipäevalauale kohupiim kook kook-tort kõrvits köögivili köök: itaalia küpsetis küpsised liha lihavõtted maasikad magustoit malts munad mustikad pajaroog peet pirukas rabarber salat seened supp suupiste suvi suvikõrvits vegetaar-/vegantoit õunad šokolaad

Footer

Avasta

Šokolaaditükkidega küpsised

Arbuusigranita

Õunakrõbedik

Küpsisetort, teate ju küll:)

Valge šokolaadi ja sidruniga tassikoogid

Patatas bravas ehk kartulid vürtsikas tomatikastmes

Jälgi ka instagramis

Tallinki Baltic Queeni pardal saab end korralikult Tallinki Baltic Queeni pardal saab end korralikult soojendada: Beat Boat Festivalil on laval Ladina rütmid ja rootsi lauas põnevad teemakohased maitsed! Käisin särtsakat showd vaatamas ja toite mekkimas, oli väga lõbus ja värskendav! Soovitan, väga proff showtrupp on ja selliseid roogi polegi varem laeval maitsta saanud. #tallinkmoments
POLENTA METSASEENTEGA 💛Mida enam sügise poole, POLENTA METSASEENTEGA 💛Mida enam sügise poole, seda rohkem hing ihkab tummisemate toitude järgi. Täpselt sinnasamasse comfort food’i kategooriasse, kus kaua haudunud pajaroad, lohutavad supid ja vürtsikad karrid, kuulub ka polenta. Aurav, kohev, pehme ja soojendav polenta! Ta sobib lisandiks näiteks liharaguu või köögiviljakastme juurde nagu kartulipuder, riis või pasta. Aga saab ka teistpidi: polenta on staar ja tema juurde võib sättida erinevaid lisandeid. Karamelliseeritud sibulat, küüslauguga hautatud lehtkapsast, rebitud sealiha, röstitud tomateid ja praegu loomulikult seeni!
Kirjutasin blogis polenta keetmisest ja ka sellest, mida head saab järele jäänud polentast valmistada. Link blogisse viib biost!
.
Kasutasin selle toidu tegemiseks Gemossi kauplusest pärit JUST NATURE polentat. JUST NATURE tootesarjas on tore valik kvaliteetsetest pähklitest, seemnetest, kuivatatud puuviljadest, teraviljadest, kaunviljadest ja jahudest. Nagu nad ise pakendil ütlevad, linnutoit inimestele 😀 Osad toodetest on mahedad, polenta nende hulgas. Mul on teile hea uudis! Nimelt saan jagada sooduskoodi JUSTMARILIISNATURE10, mis annab 10% soodustust kõigilt JUST NATURE toodetelt shop.gemoss.ee veebipoes. Sooduskood kehtib aasta lõpuni.
Õunte ja soolakaramelliga PANNKOOGITORT🥞 🥞🥞
Lihtne magusaamps nädalavahetusse, arvestades, et pannkoogid on juba valmis 👍Viči õhukesed pannkoogid Crêpes Natural sobivad kõigeks, soolaste või magusate lisanditega ja kasvõi sellekssamaks nädalavahetuse õunatordiks. Hea on neid sügavkülmast haarata, kui isu tuleb. Mulle meeldivad need krepid eelkõige sellepärast, et on puhta koostisega, imeõhukesed ja sugugi mitte rasvased. Siin pannkoogitordis tuleks kasutada hapukamaid õunu. Ja soolakaramell las jahtub kindlasti enne koogi vahele määrimist ära. Muu kõik videos näha ja retsept on kommentaarides ka. 
Toredat nädalavahetust! 🍁
.
.
#annkoogid #crepes #kokkamine #retseptid #siitnurgastjasealtnurgast #mariliisiliver #koostöö @vici.eesti
🍏Nähtamatu õunakook 🍏Väidetavalt tuleb ni 🍏Nähtamatu õunakook 🍏Väidetavalt tuleb nimi sellest, et imeõhukesed õunaviilud justkui kaovad küpsetamisel koogi sees ära, neid pole eriti näha. Kuid seda ainult visuaalselt, sest tegelikult on õunu koogis palju-palju, lausa uputab! Ja kõike seda hoiab koos vaid õige väheke vanillimaitselist tainast, mis mõjub pigem nagu kreem mahlaste õunakihtide vahel.  Aga üks mu tuttav, kes seda kooki mitu korda teinud, arvab, et nimi tuleb sellest, et kook saab lihtsalt nii kiiresti otsa. 
“Mis selle hea koogi nimi on?”
“Mis koogi?”
“No selle, mis just laual oli. Ähh, polegi enam! See on ju nähtamatu õunakook!”
Retsept on kommentaaris ja blogis ka.
.
.
#gateauinvisibleauxpommes #õunakook #siitnurgastjasealtnurgast #mariliisilover #küpsetamine #kokkamine #retseptid
Pirnihooaeg! Kui sul on õnne ja oled saanud rohke Pirnihooaeg! Kui sul on õnne ja oled saanud rohkem häid pirne, kui niisama süüa jaksad, siis lahendus on siin: PIRNIMOOS ingveri ja sidruniga! Hea magustoiduks Kreeka jogurtiga või hoopis croissanti vahel. Täiega lemmik krõbedal crostinil koos sinihallitusjuustuga 😋 
Retsept ilmus tegelikult juba aastaid tagasi kokaraamatus “Moosad moosid”, aga on ka blogis ilusti leitav, pane otsingusse lihtsalt “pirnimoos”. Kes mu pikki blogiheietusi lugeda ei viitsi, siis retsept on tegelikult lihtne: 

Pirnimoos ingveriga
🍋1 sidrun
🍐1,2 kg kooritud, puhastatud ja kuubikuteks lõigatud pirne
💧3-4 dl vett (oleneb pirnide mahlasusest)
👍4 sl riivitud ingverijuurt
🍬600 g moosisuhkrut

Riivi sidrunilt koor, pressi poolikutest välja mahl. Tõsta kõik ained peale suhkru potti, sega läbi. Kui pirnid on väga mahlased piisab vähemast lisatud veest.
Keeda kaane all madalal kuumusel 15 minutit. Lisa suhkur, keeda ilma kaaneta veel 15 minutit. Tõsta kuumalt purkidesse, kaaneta.
Moosi tuleb sellest kogusest umbes 1,2 liitrit.
.
.
#pirnid #moos #retseptid #kokkamine #siitnurgastjasealtnurgast #mariliisilover
Igas olukorras daam 😂 👒 On see ka sinu moto? Igas olukorras daam 😂 👒 On see ka sinu moto?

© 2009 Mari-Liis Ilover · Veebilehe on loonud Johanna Oja