• Skip to primary navigation
  • Skip to main content
  • Skip to primary sidebar
  • Skip to footer

Siit nurgast ja sealt nurgast toidublogi | Mari-Liis Ilover

See siin on toidublogi, mida kirjutab Mari-Liis Ilover. Kõik tekstid ja fotod keerlevad ümber toidu. Selle kasvatamise, hankimise, valmistamise ja nautimise. Rõhk on ehedal, puhtal ja maitsval kodutoidul, PÄRIS toidul. Sekka muljeid söögikohtadest. Kui tunned, et oled sattunud õigesse kohta - siis tere tulemast, nautigem koos!

  • Blogi
  • Retseptid
    • Tervislik
    • Hommikusöögid
    • Argitoidud
    • Pidulikud toidud
    • Suupisted, määrded, dipid
    • Supid
    • Salatid
    • Liha ja linnuliha
    • Kala
    • Mereannid
    • Taimetoit
    • Magustoidud
    • Koogid
    • Küpsetised
    • Pirukad
    • Jõulud
    • Laste lemmikud
    • Retseptide indeks
  • Kokaraamatud
  • E-POOD
    • Privaatsuspoliitika
    • Müügitingimused
  • Videoretseptid
  • Info, kontakt, koostöö
  • 0,00 €

Lihakoolitus vol. 1

juuni 18, 2009 by Mari-Liis Ilover 7 kommentaari

Ajasime pundi kokku ja korraldasime omale ühe lihase õhtu. Kokakoolituse teema oli siis liha ja mulle see sobis vägagi hästi, sest ausalt öeldes ei tunne ma end selles vallas kuigi tugevalt. Alles mõni nädal tagasi lendas lammas prügikasti-no ei kõlvanud süüa, ausalt, ega ma muidu naljalt toitu ära ei viska. Mees küll lohutas mind, et asi oli liha kvaliteedis ja et see loom oli küll loomulikku surma surnud, aga minu arust oli tegu lihtlabase üleküpsetamisega, mille käigus vaene lihatükk muundus läbinärimatuks tallanahaks. Kusjuures ma olen lammast varemgi täpselt samamoodi teinud ja tulemus on olnud super! Seekord leppisime ainult spargliga, mis polnudki kõige hullem variant, arvestades seda, et olen mõned aastad oma elust olnud taimetoitlane;)

Alati on üks pabistamine mul selle lihaga, et kas ikka õnnestub ja kuidas välja kukub. Ainult pikka hautamist nõudvad pajaroad ja ahjulihad – nendega on õnnestumine garanteeritud, hea seegi!
Sealiha meie peres ei söö keegi. Veiseliha, lammas ulukid- neid me teeme. Vanim poeg ei söö üldse mittemingisugust liha, kana ega kala, kaksikutele siga ei maitse (võib-olla muidugi on see ka harju(ta)mise küsimus) no ja titel -temal on veel lihasöömiseni aega:). Jõulude ajal me mehega ikka sööme viksilt ja viisakalt traditsioone austades ämma küpsetatud seapraadi ja hapukapsast, aga no kus sa siis jõulu ajal muudmoodi saadki, eksole. Aga teades, millistes oludes ja millise toidu peal sigu lihatööstuse jaoks kasvatatakse ning mis ravimeid neile sisse söödetakse, oleme jõuluvälisel ajal sealiha söömisest peaaegu täielikult loobunud. Loosi läheb ainult peekon, prosciutto ja mõned muud saadused, milleta ei saa kas laupäeva hommikut käima (meil on alati laupäeviti English breakfast ja pühapäeviti pannkoogid) või mõnd toitu valmistades lihtsalt hakkama. Kui mahesiga kusagilt kätte saaks, oleks teine asi.
Me valmistasime tol õhtul koka juhendamisel pardifileed, carpacciot, antrekooti ja klassikalist gruusia shashlõkki.
Salat pardirinnafileega
Esiteks avardus mu maailmapilt selle teadmisega, et lihatükil on sugu!
Meie poolt valmistatava rinnafilee omanik oli olnud emane part. Ja müüaksegi niimoodi pakendatult, et paki peal on märge pardi soo kohta. Vot sulle siis. Pardifilee pandi külmale pannile, ilma rasvaineta. Eelnevalt ristipõiki läbiviilutatud nahapool all.
Sellest siis vaiksel-vaiksel tulel sulatati rasv välja, seda vahepeal pannilt ära valades. Kui kogu rasv väljas, külje pööramine
ja veidi suuremal kuumusel suts praadimist. Peaaegu valmis.
Peale korraks ahjus käimist ja seejärel “puhkamist”, et mahlad settiksid ja lihasse imenduksid, lõikasime pardi õhukesteks lõikudeks ja segatud sai ta sa salatiga, mis koosnes pirnist, peedilehtedest, sinihallitusjuustust ja karamelliseeritud kreeka pähklitest + salatikaste.
Veiniks oli valitud Bure Alto Ripasso Valpolicella Classico Superiore DOC, Villa Girardi, mis iseenesest on küll väga hea vein, aga minu arust õrna pardifilee ja puuviljase salati juurde oleks sobinud midagi vähem täidlast ja vähem kontsentreeritumat.
Carpaccio
oli õhtu nael. Tõeliselt maitsev. Tõeliselt lihtne. Alustuseks saime teada, missugune on carpaccio valmistamiseks see kõige õigem jupp veise sisefileest. Kasutasime roa tegemiseks Uruguay lihaveise sisefileed:
Carpacciot ei tehta külmutatud lihast-st tihtipeale ikkagi tehakse, aga see pole õige. Liha peab olema jahutatud-külmkapist, aga mitte sügavkülmast.
Ja mis siis muud kui liha puhastada kelmetest, lõigata paberõhukesed viilud ja laotada need kenasti vaagnale.
Õhukeste viilude lõikamisega seoses meenus mulle, kuidas mulle Roomas Trasteveres toodi lauda carpaccio, mille viilud olid poole sentimeetri paksused, millele tuli ise peale jahvatada pipart-soola, kasta lihatükk oliivõlisse, siis balsamicosse ja amps! Ütleme nii, et see lihatükkide paksus mind tookord üsnagi ehmatas… Nüüd muidugi tean, et võib ka nii, ehkki imeõhukused viilud maitsevad mulle endiselt palju paremini:)
Edasi kõik sama lihtne: lõikudele peale jahvatada kvaliteetset soola ja musta pipart, piserdada veidi balsamicot ja niristada kastet (oliivõli, sidrunimahl, küüslauk, anshoovis, parmesan, sool ja pipar)
Salatiks rukola ja magusad kobartomatid.
Maitses fantastiliselt hästi. Ja veiniks valitud Chateau Cazal Viel Vielles Vignes Rosé AC Saint Chinian kõlas ka ilusti roaga kokku, polekski arvanud, et Rosé ja toores liha moodustavad niivõrd harmoonilise koosluse.
jätkub…

Jaga postitust:

  • Click to share on Facebook (Opens in new window)
  • Click to share on Twitter (Opens in new window)
  • Click to share on Pinterest (Opens in new window)

Related

Filed Under: Argitoidud Tagged With: koolitus, liha, part

Previous Post: « Kama-rabarbritort
Next Post: Rabarbri-kohupiimakook »

Reader Interactions

Comments

  1. Pille

    juuni 19, 2009 at 6:45 e.l.

    Ahh, mis kenad pildid!! Kus ja kes koolitas?
    PS Meil oli ka eile pardifilee menüüs 🙂

    Vasta
  2. Mari-Liis

    juuni 19, 2009 at 7:39 e.l.

    Aitäh, Pille:) Koolitaja oli Heimar Kuuskler (Scotland Yard ja Mmuah), toimus Maakri tn-l Kirjastuse köögis.Meil selle aasta veebruaris sündinud tittede mammadega pisike klubike, selle raames saigi korraldatud:)

    Vasta
  3. Pille

    juuni 19, 2009 at 7:16 p.l.

    Ahha.. No ma ei saanud ühegi tänavu sündinud tittede mamma klubiga liituda. Tähtaeg oli märtsi keskel, lugesin Pereklubis salamisi nii märtsi kui ka veebruari ootajate tegemisi – ja siis otsustas tütreke end veel hoopis jaanuarisse pressida 🙂

    Vasta
  4. Mari-Liis

    juuni 19, 2009 at 9:20 p.l.

    no väga iseteadlik ja arenenud otsustusvõimega noor daam teil siis kasvamas-ise teab, millal õige aeg tulla, ükski tädi ega onu ei tule siin mingit tähtajaga vehkima 😀
    mul jälle vastupidi-poiss unustas tähtaja üldse ära, kolmepäevase esilekutsumise peale ka ei teinud teist nägugi, lõpuks ikka tõmbas põuest valge lipu ja andis alla 😀

    Vasta
  5. Maarja

    juuni 23, 2009 at 6:52 e.l.

    hommikul kontorilaua taga carpacciot vaadata on liig 🙂

    mul plikaga oli sama lugu, tähtajast 2 nädalat üle, miski geelitamine-kutsumine ei mõjunud. ja kui ma olin plaaninud igirasedaks jääda, käis plumps kesk olümpsi ära 🙂

    Vasta
  6. Anonüümne

    veebruar 13, 2012 at 4:44 p.l.

    Tere!

    Kõigepealt kiidan suurepärast blogi, igapäevaselt vägagi abiks ja naudiinguks:))
    Küsiksin selle selles loos mainitud salati kohta. Kuidas seda täpsemalt valmistada, pean silmas just pähklite karamelliseerimist ja kastet? Plaan teha ahjus parti(esimest korda), retsept sisaldab apelsine ja apelsinilikööri, kòrvale mõtlesime ahjujuurikaid ja rohelist salatit.
    Oleksin näpunäidete eest vägagi tänulik:)

    Edu ettevõtmistes,
    Kristel

    Vasta
  7. Mari-Liis

    veebruar 15, 2012 at 8:24 e.l.

    Kristel, esiteks aitäh, kiita on nii tore saada! 🙂
    Salatist nüüd. Tegime seda salatit nüüdseks juba 2,5 a tagasi ja ega ma niiväga täpselt ei mäletanud enam, mis ja kuidas täpselt. Aga õnneks olid mul alles paberilehed tol koolitusel üles kirjutatud märkmetega ja nende abil sai mälu korralikult värskendada! Siist moraal: mitte kunagi ei tohi ära visata mitte ühtki paberilipakat toiduteemalisete märkmetega!
    Karamell: puista pannile 1 kiht suhkrut ja kuumuta. Kui see on sulanud, lisa teine kiht. Kohe ei ole tarvis segada, pigem liiguta õrnalt panni. Las järgmine kiht sulab veidi alumise kuumuses,siis võib ettevaatlikult segada. Siis tõsta jämedalt hakitud kreeka pähklid sulasuhkrusse, sega. Lisa noaotsaga soola.
    Salatiks sega kokku peedilehed (võib asendada spinatilehtedega), kooritud ja tükeldatud pirn (võib asendada õunaga), jahtunud karamelliseeritud pähklid ja sinihallitusjuust või riivitud parmesan. Salatikastmeks oli poole sidruni mahl+pardist fooliumis seismisel eraldunud mahl.
    Te teete parti ahjus, siis seda lihamahla ei tule ja pardirasvast salatikastet teha pole vist ka väga hea mõte:) Usun, et sobib lihtne salatikaste, kus on kokku vispeldatud või purgis segamini raputatud 3 sl oliiviõli ja 1 sl sidrunimahla koos soola, pipra ja suhkruga.

    Vasta

Lisa kommentaar Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Recipe Rating




Primary Sidebar

Tere tulemast!

See siin on toidublogi, mida kirjutab Mari-Liis Ilover. Kõik tekstid ja fotod keerlevad ümber toidu. Selle kasvatamise, hankimise, valmistamise ja nautimise. Rõhk on ehedal, puhtal ja maitsval kodutoidul, PÄRIS toidul. Sekka muljeid söögikohtadest. Kui tunned, et oled sattunud õigesse kohta - siis tere tulemast, nautigem koos!
Loe lähemalt →

Külasta bloginurka Facebookis

Poppe postitusi

Meeporgandid sidruni ja tüümianiga. MAFFIA!

Kolme koostisosa ENERGIAPALLID

Praetud meritint

Värsked kommentaarid

  • Mari-Liis Ilover, Odrakarask ja munavõi
  • Mery Kodavere, Odrakarask ja munavõi
  • Mari-Liis Ilover, Ahjus küpsetatud Hasselbacki kanafilee
  • Barbara, Ahjus küpsetatud Hasselbacki kanafilee
  • Mari-Liis Ilover, Kanahautis ubade ja orzo pastaga

RAAMATUTÄIS ÜLIMAITSVAID JA TERVISLIKKE PUDRURETSEPTE

Mari-Liis Ilover raamat Mereannid - Krevetist kalmaarini

GK KOKARAAMAT. VERESUHKRUTASET REGULEERIVAD TOIDUD

Mari-Liis Ilover raamat Mereannid - Krevetist kalmaarini

“MEREANNID. KREVETIST KALMAARINI”

Mari-Liis Ilover raamat Mereannid - Krevetist kalmaarini

KOKARAAMAT TOIDURAISKAMISE VÄHENDAMISE ÕILSAL EESMÄRGIL

Mari-Liis Ilover raamat Targa Kokkaja Retseptiraamat - Ülimaitsvalt ülejääkidest

TULGE KÜLLA!

Mari-Liis Ilover Raamat - Tulge külla! Pühapäevalõunad pere ja sõpradega.

KERGEMAD KLASSIKUD:

Mari-Liis Ilover raamat -
 Kergemad klaassikud

PIKNIKUIDEID IGAKS AASTAAJAKS:

Mari-Liis Ilover raamat -
 Piknikule

BLOGI POPIMAD RETSEPTID RAAMATUKAANTE VAHEL:

Mari-Liis Ilover raamat - Maitsev

Sildid

gluteenivaba grill heietus hoidis hommikusöök jaanipäevaks jook juust jäätis jõulud kala kala ja mereannid kana kaste kevad kevadroheline klassika kodumaa sünnipäevalauale kook kook-tort kõrvits köögivili köök: itaalia küpsetis küpsised liha lihavõtted maasikad magustoit malts mustikad pajaroog peet pirukas rabarber riis salat seened supp suupiste suvi suvikõrvits vegetaar-/vegantoit õunad šokolaad

Footer

Avasta

Inglise jõulukeeks

Koreapärased grillitud krevetid Gochujangiga

Toidublogide TOP 2010. Vaata paremale, otsi märki! —»»»»»»»»»»»

Kohvi-beseeküpsised

Puravikutagliatelle

Vahuveinitarretis maasikatega, joovastavalt suvine ja värske magustoit

Jälgi mind Instagramis

Instagram

☘️IIRI SOODASAI
Langkawi Skybridge & Cable Car. 🚡⛰️Kahe kõrge mäe vahele on ehitatud sild, kuhu saab vaid köisraudteega. Klaasseintega kabiinis sõites imetled troopilist rohelust, koskesid, merd, saari… meeletu avarus! Skybridge on tõeline inseneriime, toetudes vaid ühele talale, mille küljes silda toestavad trossid. Kõik silla osad viidi ehitamisel helikopteriga mäe otsa ja pandi seal kokku. Väga äge elamus! Sobib neile, kel kõrgustega head suhted 😀
Parim lõuna selle kuumaga ☀️🥥 Tegelikult on muidugi toit ka siin super, maitsev segu erinevatest Aasia nurkadest. Kahjuks ei jaksa nii palju süüa, et kõike maitsta, mida tahaks! Võtan ennast varsti kokku ja stooritan ka maitseelamustest 🍜 🦐🐟 🍚🦀
Värsket õhku #singapore #supertreeobservatory
Ongi taas käes see aeg aastast, kui katame laua roogadega, milles kohtuvad armsad kodused maitsed, eestlaslikud karged värvitoonid ja samas paras annus pidulikkust. Just nagu see tort. Põhjaks šokolaadiküpsised, täidiseks karamellistatud leivapuruga segatud kohupiima-vahukoorekreem, kaunistuseks mustikaid ja kamašokolaadi- kõik see kokku maitseb imehea, mitte liialt magus ja sobib kui valatult vabariigi aastapäeva tähistamiseks. Sellel pildil on näha taustal minu vanaema Niina Villeroy&Boch’i kohviserviis, mis elas üle sõja, käis Siberis ja on nüüd minu südames ja kodus aukohal. Retsepti leiad blogist, link sinna viib biost.
Hallidesse päevadesse kulub nii väga ära midagi värvilist ja sidrunivärsket. Sidrun koos peterselli ja küüslauguga ongi kreemise avokaadokastme maitsevõluriteks ja oma tööd teevad nad superhästi 💚!
Midagi head, kiiret ja kerget (igas mõttes 😊) : KLAASNUUDLISALAT TŠILLI-KÜÜSLAUGUKREVETTIDEGA
Head sõbrapäeva! Rõõmustame oma lähedasi ja armsaid täna erilise hoolega, ilma nendeta poleks elu ju kaugeltki nii tore ❣️Piltidel on südamlikud röstsaiad, laimirisoto krevettidega ja šokolaadikook maasikatega - kõik kui loodud sõbrapäeva! Retseptilingid panen stoorisse.
Kanahautis ubade ja orzo-pastaga! Sain eelmisel nädalal stoorides jagatud “leiutise” blogisse nüüd kirja. See on tõeline “kapihautis” sest strateegiliste varude kapist läksid kasutusse nii tomatikonserv, oakonserv kui pasta. Juustukatte lisasin n-ö töö käigus, sest leidsin paja podisemise ajal külmkapist veel juustujuppe, mis lausa nõudsid kiiret toiduks vormistamist. Tõeline 3in1: ✔️pastaroog, ✔️hautis ja ✔️ahjuvorm 😀Argipäeva õhtuks väga mõnus toit. Aega kulub kokku 1,5 tundi, aga suurema osa sellest podiseb ta pliidil omaette. Link blogisse viib biost.

© 2009 Mari-Liis Ilover · Veebilehe on loonud Johanna Oja