Uus aasta on kestnud juba tervelt 10 päeva ja blogisse pole selle aja jooksul veel ühtegi postitust jõudnud! Plaanisin juba detsembri lõpus selle pisukese aja mahavõtmise ja puhkuse oma töistesse tegemistesse sisse – tegin kõik kokkulepitud tööd enne jõule ära, et lihtsalt täiesti kohustustevabalt olla. Koolivaheaeg ju! Käisime emal Soomes külas, pidasime jõule, olime maal. Muidugi tegin ma iga päeva ka süüa, aga ei pildistanud ega kirjutanud retsepte. Täiega vabastav on selline enam-vähem plaanivaba olesklemine, kus saad hommikul üles tõustes hakata mõtlema, mida siis täna teha. Ja kui ilm on nii pime ja sopane, et ei saa aru, kas on hommik või õhtu, võisin endale lubada kasvõi terveks päevaks voodisse jääda ja lugeda. Luksus!
Aga nüüd piisab, olen puhanud! Rahutu hinge ja eestlastesse sissekodeeritud pideva vajaduse tõttu askeldada ei saagi pikalt, rääkimata sellest, et pidevalt, taolisse olekusse jääda. Ja tööd tahavad tegemist, uued ideed reliseerimist, nii et aeg on puhkus ja eetrivaikus lõpetada, siit tuleb uue aasta esimene postitus! See on pühendatud armastatud Itaalia pastaroale, mille päritolu seostatakse üsna pikantsete asjaoludega. Peale fotot saab lugeda pikemalt. Kirjutasin loo tegelikult algselt “Oma Maitse” ajakirja jaoks, kus ta ka ilmus. Pealkirjaks “Pasta Puttanesca lugu ehk litsipasta sünniradadel”. Ma vist ei olegi seda veel siin maininud, aga eelmise aasta lõpus liitusin “Oma Maitse” andeka ja ideedest pulbitseva toimetusega ja igakuiselt on mul ajakirjas nüüd kirjutada-pildistada kaks rubriiki. Selle üle on mul loomulikult väga hea meel, mis saaks ühele toidukirjutajale olla veel parem väljund, kui Eesti parim toiduajakiri. Aga nüüd siis pastalugu!

Prostitutsioonil on läbi aegade erinevate maade ajaloos olnud suur roll, kuid on ainult üks paik, kus see iidne amet on andnud inspiratsiooni pastakastme sünniks. Loomulikult on selleks Itaalia.
Osad allikad peavad Puttanesca sünnipaigaks Roomat, kuid peamiselt seostatatakse Puttanescat siiski Napoliga – kireva ja pulbitseva sadamalinnaga, mis on maailmale kinkinud ka pitsa. Roomlaste Puttanesca eristub Napoli omast õige vähe – peterselli asemel kasutatakse kuivatatud oreganot, peale puistatakse (loomulikult!) Pecorino Romano juustu ja muud pisidetailid. Oma olemuselt on roog siiski sama: pikantses kastmes pastaroog, mille põhilisteks koostisosadeks on oliivid, kapparid, anšoovised ja tomat.
Sõna “puttanesca” tähendust on raske täpselt eesti keelde ümber panna. Aga teades, et “puttana” tähistab kõnekeeles litsi, on siit juba lihtne edasi mõelda. Mu hea tuttav Victoria, kes elab Roomas ja valdab vabalt itaalia keelt, teadis rääkida, et sõna “puttanesca” seostub lisaks müüdavale naisele ka väljenditega “liiga hea, et loobuda”, “põrgulikult hea”,”selle eest müüks hinge”. Olles kord pasta Puttanescat maitsnud, ei jää üle muud, kui nende viimaste selgitustega nõustuda.
Puttanesca on üsna nooruke kaste, arvestades, et paljude Itaalia kastmete ajalugu ulatub 18. sajandisse. Puttanesca sünni paigutavad toiduajaloolased umbes 75 aasta tagusesse aega, kui Euroopas möllas Teine Maailmasõda. Neil keerulistel ja vaestel aastatel olid paljud Itaalia naised enda ja pere elus hoidmiseks sunnitud tegelema enese müümisega. Loomulikult ei peetud seda mingiks peeneks ega ihaldusväärseks elukutseks, küll aga piisavalt normaalseks ja mitte nii põlastusväärseks ametiks, kui tänapäeval.
Ehkki võiks arvata, et Puttanesca nimi tuleb sellest, et maailma vanima elukutse esindajad pidid klientide teenindamise vahelistel pausidel midagi sööma ja leiutasid selleks tarbeks uue pastaroa, ei ole see ilmselt siiski nii. Toiduajaloolane Maryann Tebben kinnitab artiklis “Semiotics of Sauce: National Identity and Naming of Pasta Sauces” (Bloomsbury Academic, 2017), et ei maksa võrratult maitsva ja omapärase Puttanesca kastme imagot sellega rikkuda, et ta seostuks meie alateadvustes alati…khm-khm, teadagi millega. Tõenäoliselt valmistasid nood naised puhkepausidel midagi veel kiiremini valmivat, aga mitte sooja pastarooga. Nimetusel tundub olevat seos hoopis Puttanesca aroomiga! Soolased konservanšoovised, kapparid, oliivid, petersell – kõik see kokku annab tugeva, pikantse ja meeldejääva lõhnapahvaku, mida saab hea ettekujutuse abil tõepoolest seostada kunagise Napoli ööeluga.
Hihii, loodan, et see lugu tekitas nüüd vastupandamatu isu ise Puttanesca järele proovida, mitte vastupidi:). Kõik vajalik on meil poes saadaval, aega kulub maksimaalselt 20 minutit, nii et mis muud, kui pastapott tulele!
Pasta puttanesca
Koostisosad
- 320 g spagette kui on vajalik, kasuta gluteenivabu
Kaste:
- 3 küüslauguküünt
- 3 sl oliiviõli
- 2 sl kappareid
- 8 anšoovist õlis (õigeid anšooviseid, mille kilust tehtud)
- 0,5 tl tšillihelbeid
- 800 g purustatud tomateid (2 konservi)
- 100 g musti oliive
- peotäis hakitud peterselli
- soola
Tegevuskäik
- Vajuta küüslauguküüned noa laia seljaga katki, haki. Kuumuta suurel pannil oliiviõli ja lisa küüslauk. Prae madalal kuumusel segades paar minutit. Lisa kapparid ja anšoovised (võib need veidi peenemaks hakkida) ja prae veel minutijagu. Lisa tšillilhelbed ja konservtomatid koos vedelikuga. Hauta kastet ilma kaaneta 10 minutit. Seejärel sega hulka oliivid (osad võib hakkida väiksemaks) ja hakitud petersell. Sega läbi. Soola tavaliselt Puttanesca maitsestamiseks ei kasutata, kuna koostisained on piisavalt soolased. Kui siiski tunned, et kaste on mage, lisa näpuotsaga soola.Samal ajal kui kaste pliidil podiseb, keeda soolaga maitsestatud vees spagetid. Nõruta. Vala kuumad spagetid valmis kastmesse ja sega toit läbi. Söö kohe.

Lisa kommentaar