Hakklihal ja hakklihal on tegelikult väga suur vahe. Kui toit on tehtud kvaliteetsest korralikust hakklihast, siis ei ole hakklihatoit millegi poolest kehvem kui mingi muu lihatoit. Loomulikult igasugused kummalised ollused, milles on lihale lisaks veel kõiksugu muud värki alates veest ja sojavalgust kuni naatriumglutamaadini välja, tuleb jätta ostmata. Selge see, et parim hakkliha sünnib oma valitud lihatükist koduses hakklihamasinas. Kõigil aga hakklihamasinat kodus pole. Oleks ju suurepärane, kui poe ja turu lihaletid laseksid su oma valitud lihatüki sealsamas läbi hakklihamasina. Äkki kusagil juba on selline võimalus? Ei tea.
Nii et ei ole hakklihal iseenesest häda midagi, asi on kvaliteedis. Ja kui palju kasutusvõimalusi! Kastmed, kotletid, vormiroad, panniroad, supid, pirukad, erinevad rahvusköögid…jne. Ja muidugi LIHAPALLID! Laste poolehoid ja respekt sinu kokanduslike oskuste osas on garanteeritud, kui kord nädalas viitsid veeretada maailma kõige tavalisemaid lihapalle.
Kui ma muidu kunagi retsepte üks-ühele ei järgi, siis vot neidsamu lihapalle teen ma näpuga järge vedades. See on muidugi jabur, et see retsept kõigi nende aastate jooksul juba pähe ei ole jäänud. Ilmselt suhtun sellise kohusetundega lihapallide valmistamisse sellepärast, et olen teinud katsetusi nii- ja naamoodi, aga alati on just NEED lihapallid need, mille kohta ei tule ühtegi kobinat! Võib-olla mängib selles oma osa ka asjaolu, et retsept ise pärineb lastelavastuse “Karlsson katuselt” (see Anu Lambiga) DVD kaanelt:). Ma ei ole seda ümber ka kirjutanud. Kergelt rasvaplekiline oranž paber on köögisahtlis oma kindlal kohal. Viimane aeg, enne kui ta päris jubedaks muutub, on retsept siia blogisse ümber kribada. Märkustena ainult niipalju, et mulle meeldib nendes pallides hakkliha, mille koostises on 70% veise- ja 30% seahakkliha. Kuidagi paras on see suhe. Ja küpsetan lihapalle alati praeahjus, mitte pannil. Esiteks kõik need pritsmed ja siis ajakulu mitu pannitäit järjest praadides ja pidev keeramine ja…ühesõnaga, ahjus on palju mugavam. Lihapallid lähevad esialgu hästi kuuma ahju, et nad hakkaks kohe küpsema, mitte vett välja ajama. 10 minuti pärast võib temperatuuri alandada, et pallid pealt kõrbemata seest korralikult läbi küpseksid.
Lihapallid
Kuumuta hakitud sibul pannil rasvaines kergelt läbi.
Lihapallid on ka minu laste nõrkus ja neid pakkudes olen alati populaarne ema. Nii et kui vahel on vaja laste silmis oma aktsiaid tõsta, siis teame, millist toitu teha 🙂
Aga küsimusele hakkliha kohta oskan vastata, siis Jüris on olemas väike lihapood, kus saab küll nii, et näitad lihatükile näpuga ja sellest tükist tehakse kohe ka hakkliha. Väga mõnus ja kui vähegi võimalik, siis ostan oma hakkliha sealt. Perenaise hakkliha pidi olema see, kuhu läheb kanapugu ja palju rasvast liha. Pugu annab hakkmassile ilusama värvi. Kui pannile panna, siis käitub see mass küll täiesti teistmoodi kui päris hakkliha ja mingit vedelikku eraldub hästi palju. Ei taha kohe üldse sellist liha.
Mulle on hakanud igasgu hakktoitudes hästi meeldima eelnevalt läbipraetud sibula lisamine. Selle nipi panin kõrva taha Teeninduskoolis ja no maitsevahe on tugevalt selle eelneva praadimise kasuks.
Nonii, hakka või Jüris lihapoes käima:) Tegelikult on mul omal see KA hakklihamasina lisa, aga vahest tahaks ju kohe! Ja vähe lihtsamalt:)
Tegelikult kuumutan ka sibula läbi, jäi lisamata enne. Ja kui sibulat kogemata kombel pole või on lihtsalt jube kiire, lisan selle asemel hoopis lusikatäie röstitud sibulahelbeid pakist, Väga hästi ajavad siin asja ära ja annavad mõnusa maitse ka. Elagu lihapallid!
Tallinnas saab ka Kadaka Selveris soovitud lihatüki läbi hakklihamasina lasta! Aga mina soovitan osta enesele hoopis hakklihamasin. Siis saab olla kvaliteedis alati kindel 🙂
kuna mul üks lastetst sibulatükke toidust välja korjab, siis riivin sibulat – maitse jääb mõnus ja ei mingeid nokitavaid tükke! 😉
Tartus saab turult osta sedasi, et valid tüki ja palud hakklihaks teha, siis pole ohtu et jumal teab mida saad!
Tere Mari-Liis
Olen Sinu blogi sagedane külastaja, meeldib väga aga laisk kommenteerija.
Nüüd selline mure:
Mul ka KA lihamasina lisa aga iga kord,kui liha läbi lasen, tuleb koos lihaga mingit musta jama, ei tea kas mingi reaktsioon või metallipuru. Kas valin vale kiiruse või…? Peaks nagu kvaliteetne masin olema. Kas Sinul on sellist jama KA lihamasinaga juhtunud? Milles asi?
Meie pere kõige väiksema(1,5a) lemmikuks on ka lihapallid.
Tervitades,
anneli
Püha turumüristus, Sadama turul saab kaa näpuga näidata ja kõik, mida tahad, masinast läbi ajada, v.a. see näpp, millega näitad 🙂
Aga rääkides hakklihast hakkavad minu käekesed alati värisema näiteks lambahakkliha peale. Hääd lihapallid, maitsestet sumahhi ja kuminiga + jogurtikaste, või siis lihapallid ürdises tomatikastmes, või pisikesed lihapallid läätsesupis, või siis… ja või siis…
Need ajad on möödas, kui hakkliha oli vaimuvaeste ainus valgus.
Kusjuures ainus, mille nõksu ma veel päris kätte saanud pole, ongi noodsamad Karlssoni moodi lihapallid Rootsi-pärases kastmes. Aga ma üritan ja ei anna alla.
Hakkliha ruulib 🙂
Anneli, see must puru on küll imelik. Midagi on siis seest määrdunud või ma ei teagi, väg aimelik igaljuhul. Kui lahti võtad, kas siis midagi näha pole? Mul tuleb igaljuhul puhas liha KA-st välja…
Oh, seda lapsed sööksid ja kiidaksid ja kiidaksid ja sööksid, tahan kindlasti järgi proovida! Aitäh retspeti eest! Aga kui sealiha ei ole, siis millega tasuks veiseliha segada, kui üldse? Lamabalihaga? Ja millistest tükkidest on kõige parem/ mõistlikum hakkliha teha? Ma saan küll poes näpuga näidata, aga seegi ei taha alati hästi välja tulla, sest vahel satub liiga kuiv ja teinekord jälle vastupidi…
Killu, lambaliha sobib vägagi hästi! Tegelikult minu arust ongi veiseliha-lambaliha segu (veist veidi rohkem) lihapallides kõige maitsvam, lastele meeldib seaga rohkem.Parem oleks hakklihaks valida ikka selline lihatükk, kus rasvasemat osa ka. Või siis tükike taisemat veiseliha (näiteks tagatükk) ja lisaks tükike rasvasemat lambaliha (kael). Täiesti taisest tükist võib tõesti kuivavõitu jääda, selline saepurune.
Väga head tulid välja!!! Tegin lapse esimeseks sünnipäevaks ja 4kg hakklihast, kaheks järjestikuseks päevaks 😀
Väike murepoiss oli küll, et kui nendega miskit pekki läheb, siis 4 KILO KORRAGA, aga no tõesti maitsesid imehästi ja oli lihtne teha.
Teen kindlasti kordi veel 🙂 Aitäh jagamast. Kui on veel häid ja poppe lasteroogasid, mis on alati populaarsed, palun jaga lahkesti blogis!
Ohoo, neljast kilost-see lihapallikogus oli tõesti korralik. Tore, et kõik õnnestus ja sünnipäevalapsele ka muidugi tagantjärgi õnnitlused! Viimast soovitust katsun ka ikka järgida:)
tere, tegin ka suurema laari lihapalle, kuid kükmutasin ühe plaaditäie toorelt ära hiliemaks kasutamiseks. Nüüd seisan dilemma ees, kuidas edasi tegutseda. Kas üles sulatada ja siis sama temp/aeg valmistada, kui sul kirjas või peaks nad pigem külmutatud peast ahju torkama? Ja mis oleks sel juhul temp/aeg?
Kristel, ma arvan, et kõige õigem oleks lasta neil rahulikult üles sulada ja siis ahjus küpsetada sama kaua ja samal temperatuuril nagu retseptis kirjas!
Tere!
Hakklihamasinatest – kas elektriliste köögikombainide lisadena olevad on piisavalt vastupidavad igapäevaseks kasutamiseks hakkliha jms valmistamiseks, s.t. suudavad asendada manuaalset mudelit? Ei ole ise varem omanud, kuid praegu vaatan Boschi MUM ja KitchenAidi mudeleid ja kaalun variante. Ehk on siinsetel kommenteerijatel mõni väärt kogemus jagada. Tänud!
Arko, mul endal on KitchenAid koos hakklihalisaga. Ühtegi halba sõna pole öelda. On tihedas kasutuses, ka suuremt kogusega korraga saab kenasti ja kiiresti hakkama. Kaks erineva laiusega aukudega tera, nii et saad ise valida, millise struktuuriga hakkliha tahad. Ei kujuta elu ilma selleta ausalt öeldes ettegi enam.
Kas on tõesti õige, et 30% sealiha, ei ole trükiviga???