• Skip to primary navigation
  • Skip to main content
  • Skip to primary sidebar
  • Skip to footer

Siit nurgast ja sealt nurgast toidublogi | Mari-Liis Ilover

See siin on toidublogi, mida kirjutab Mari-Liis Ilover. Kõik tekstid ja fotod keerlevad ümber toidu. Selle kasvatamise, hankimise, valmistamise ja nautimise. Rõhk on ehedal, puhtal ja maitsval kodutoidul, PÄRIS toidul. Sekka muljeid söögikohtadest. Kui tunned, et oled sattunud õigesse kohta - siis tere tulemast, nautigem koos!

  • Blogi
  • Retseptid
    • Tervislik
    • Hommikusöögid
    • Argitoidud
    • Pidulikud toidud
    • Suupisted, määrded, dipid
    • Supid
    • Salatid
    • Liha ja linnuliha
    • Kala
    • Mereannid
    • Taimetoit
    • Magustoidud
    • Koogid
    • Küpsetised
    • Pirukad
    • Jõulud
    • Laste lemmikud
    • Retseptide indeks
  • Kokaraamatud
  • E-POOD
    • Privaatsuspoliitika
    • Müügitingimused
  • Videoretseptid
  • Info, kontakt, koostöö
  • 0,00 €

Juuri

august 23, 2010 by Mari-Liis Ilover 10 kommentaari

Tallinnas olen ma vilets väljas sööja. Selles mõttes, et ei tule just tihti ette.
Põhjuseid on mitmeid. See, et mulle meeldib ise süüa teha, ei lähe põhjusena arvesse, sest ma naudin väga ka teiste valmistatud toite, kui nad on hästi tehtud. Ükskõik siis kas külas käies või restoranis-kohvikus.
Paraku on neid söögikohti, kuhu tahaks peale esmakordset külastust tagasi minna, Tallinnas ikka väga vähe. Ma tean, et mul on paaris arvatavasti väga heas kohas käimata, võib-olla peale nende külastust muutub ka minu kodust väljas söömise sagedus. Aga ma pigem õhtustan kodus või jätan üldse söömata, kui lähen järjekordsesse üledisainitud interjööriga kekutavasse lounge-restorani, kus saab igavat ja anonüümset toitu.
No ja laisk olen ma ka. Lapsehoiu organiseerimine, enda ilmarahvale vaatamiskõlbulikuks sättimine (mitte et ma kodus kammimata juuste ja lotendava plekilise t-särgiga oleksin, aga ikkagi) ja kõik muu selline tundub piisavalt tüütuna, et mitte end õhtul välja ajada. Loomulikult on võimalus ka lapsed kaasa võtta ja seda oleme ka teinud, aga noh, siis läheb suurem aur nende toitmisele ja kantseldamisele kui õhtu ja oma roogade ning veini nautimisele.
Helsinkis on meil aga lapsehoidja omast käest võtta ja seekordsel ülelahekäigul võtsime ette juba ammu plaanitud Juuri.
Restoran ise asub Pohjoisesplanadi lähistel. Kui sadamast linna poole minna, siis “Arteki” disainpoe juurest vasakule jääb Korkeavuorenkatu. Sellel tänaval ongi Juuri.
Ehkki tegu oli esmaspäevaga, siis 3 päeva varem lauda päris õhtuks broneerida enam ei õnnestunud. Saime kohad 16.30-ks. Kohale jõudes olime esialgu ainukesed, aga poole tunni jooksul valgusid kõik lauad täis ja leti tagant kuuldus pidevalt “sorry, we are fully booked tonight”.
Juuri asub vanas majas, kuhu nad on mitte üleliia vaeva nähes loonud hubase ja lihtsa interjööriga restorani. Tualett oli isegi võib-olla liiga lihtne – lukk katki, ukse seespool olev nagi rippus kipakalt ühe kruvi otsas ja ruumi oli nii vähe, et enda ümberpööramisega oli raskusi. Aga see oli ebaoluline, ma niisama hoiatan “esteete”:) Oluline oli toit ja atmosfäär.
juuri 8
juuri 6
juuri 5
juuri 13
juuri 7
Menüü lugemise ja valiku tegemise ajaks toodi lauda 3 sorti leiba: juuretisega rukkileib, sepik ja valge sai, pealemäärimiseks porgandivõi. Kõik leivad-saiad lõigati vahetult enne lauda toomist suurtest pätsidest.
Juuri eripära on eelroogadeks pakutavad sapased (nagu tapas) – väikesed taldrikud erinevate külmade lihade-kalade-köögiviljade-juustude-kastmete-lisanditega, mis tuuakse lauale kõik ühel ajal.
Sapased, mida maitsesime:
külmsuitsuhaug, nõgesemajonees ja astelpaju-linnaseleib:
juuri 9
Jõevähi-kodujuustutäidisega kapsarull sulavõi ja tilliga:
juuri 10
Kalakukko (rukkijahust tehtud taignas küpsetatud kalad) ja mädarõikasalat:
juuri 11
Ulukivorschmack ja hapanleipäsmetana (ma tõesti ei oska seda eesti keelde panna, juuretiseleiva-hapukoor:)?)
juuri 12
Neist pilte pole, aga sõime ka toorvorste à la Juuri vodkasinepiga ja kergelt suitsutatud põhjapõdrasüdant pihlakatarretisega. See viimane oli minu konkurentsitu lemmik.
Märkasin, et paljud püsikliendi olemisega kohalikud tellisid eelroaks seenesuppi rukki-linaleivakesega. Ju siis on hea, jääb järgmiseks korraks.
Pearoaks võttis R üliküpse karamelliseeritud mahepõrsa kaelakarbonaadi suitsutatud küljelõikudega luuüdikastmes, lisandiks rukolasalat mingite kuivatatud tšipsidega, ei saanudki sotti, mis need täpselt olid. Pildil on liha küll vähe näha, aga ma kinnitan teile, et see tükike sealiha, mis mul sealt taldrikust näpata õnnestus, oli parim sealiha, mida ma üldse saanud olen. Pehme, õrn, magus ja täiesti suussulav.
juuri 3
Mina võtsin kogu oma julguse kokku ja tellisin peale sisemist heitlust ja konsultatsiooni ettekandjaga ja siis veel igaks juhuks ühe teise ettekandjaga hobuse sisefilee tumedas salveikastmes ja friteeritud petersellivartega, lisandiks spelta.
juuri 4
Ütlen ausalt, et sõin hobuseliha sellisel kujul esimest korda elus. Vorsti ja singi sees on varemgi ette tulnud. Olin kuni maitsmiseni valmis oma rooga R sealiha vastu ära vahetama, aga esimesest ampsust kadus igasugune tõrge (mis ilmselt oli põhjustatud tobedast eelarvamusest ja liigsest mõtisklemisest teemal hobuse ja inimese töö- ja spordialane suhe). Liha meenutas maitselt ja struktuurilt veiseliha, oli aga tumedam ja veidi jõulisema maitsega, magusam.
Magustoitudest valmistas ainukesena kõigist toitudest kerge pettumuse kaneelikukkel marineeritud marjade ja jäätisega. See vettinud keeks erines küll väga meie arusaamast ühest korralikust kaneelikuklist.
juuri 2
Kutunrahkalla (appi, mis see veel on?) maustettu ahjujäätis mustikabeseega oli aga lihtsalt imeline.
juuri 1
Teenindus oli armas ja loomulik. Ei käidud iga suutäie järel küsimas, et kas ikka maitseb ja kas ikka kõik on hästi. Samas, kui vaja, ilmuti kui võluväel taldrikut ära viima või vett juurde valama. Kõik oli nii kuis peab.
Restorani kõrval asub väike armas poeke, kust saab osta maheliha, kala, väiketootjate juuste, teraviljatooteid (tangud, helbed, jahud), leiba-saia, ürte, maiustusi jne. Me ostsime kaasa šampusepudelisse villitud alkoholivaba kihisevat jooki, mis on valmistatud noortest kevadistest mustsõstralehtedest. Väga maitsev. Noormees poest soovitas sisse segada loraus vodkaa, kui vähe kangemat kraami tahaks, aga meil sai pudel niisamagi tühjaks.
Juuri kontseptsiooni on selgitatud lähemalt ja kenasti nende kodulehel.
Juuren Puoti kohta saab lugeda lisaks siit.
Juuris-käigust on kirjutanud ka Aglio e Olio. Ja vaatasin, et Liinal on õnnestunud pildile püüda ka minu lemmik-sapas põhjapõdrasüdamest.
Siinse loo juures olevad fotode kvaliteet on nagu on, sealses valguses oli see parim, mis teha õnnestus.
Muide: Soome Gastronoomia Liit on Juuri valinud 2010 aasta parimaks restoraniks. Soome 50 parima restorani 2009. aasta listis on Juuril 17. koht.

Jaga postitust:

  • Click to share on Facebook (Opens in new window)
  • Click to share on Twitter (Opens in new window)
  • Click to share on Pinterest (Opens in new window)

Related

Filed Under: Söögikohad Tagged With: heietus, kodust väljas, restoranid ja söögikohad

Previous Post: « Mustikapirukas
Next Post: Röstitud türgi oad »

Reader Interactions

Comments

  1. Mari

    august 24, 2010 at 7:18 e.l.

    Kutunrahka võiks olla kitsepiima kohupiim.
    Kuttu on sünnitanud emakits 🙂

    Ehk siis tõlge võiks olla, et kitsepiima kohupiimaga maitsestatud ahjujäätis mustikabeseega.

    Mari

    Vasta
  2. Mari-Liis

    august 24, 2010 at 7:30 e.l.

    sünnitanud emakits:)
    huvitav jah, eesti keeles polegi sellele kuttule siis otsest vastet.
    Tänan, Mari!

    Vasta
  3. Pille

    august 24, 2010 at 7:39 e.l.

    Lahe lugemine. Me käisime päevasel ajal (kaks kuud tagasi?) ja laps oli kaasas ja sõime õuelauas kiiresti. Seetõttu eriti süveneda ei saanud. Kõik proovitu oli aga väga maitsev, nii et loodame millalgi sügisel uuesti minna, siis juba kahekesi 🙂

    Vasta
  4. Anonymous

    august 24, 2010 at 12:44 p.l.

    Tallinnas tasub minna SfääRi, Mere pst 6. Mina jäin väga rahule, kindlasti lähen sinna veel ja veel.

    Vasta
  5. Liina

    august 24, 2010 at 4:03 p.l.

    Nonii, rebisid "vanad haavad" lahti :-). Lugesin su lugu kaks korda, siis lugesin enda oma ja tundsin, et kui saaks, läheks kohe jälle. Meil jäi tookord hobune söömata, kuna seda lihtsalt ei olnud, aga kõik muu oli ja maitsesuskumatult hästi. Isegi pealtnäha nii igavad asjad nagu need vorstikesed ja peediterriin või kaalikakangid.
    Ühesõnaga, hakkan planeerima ja üritan ikka sel aastal veel ära käia.

    Vasta
  6. Anonymous

    august 24, 2010 at 7:09 p.l.

    Mina sain esimene kord oma hobuse ka kätte 🙂
    Sfääris olen ma nagu Juuriski 2 korda käinud. Juurisse läheks veel ja veel. Sfäär mul nii kuplit ära ei löönud.

    Kristel

    Vasta
  7. Liina

    august 25, 2010 at 4:15 e.l.

    Sfäär on mingis mõttes sarnane, aga muidugi mitu kraadi lahjem. Kusjuures lahjem sõna otseses mõttes, Sfääri maitsed on hästi magedad ja lihtsad. Ma esimene kord arvasin, et kokk unustas toitu maitsestada, teine kord taipasin, et mu enese maitsemeeled on igasuguse tulevärgiga nii ära harjunud, et ei oska enam puhast toorainet lihtsas vormistuses nautida. Aga ma tahan Sfääri ka veel kindlasti mitu korda külastada, et kõigele pihta saada. Sfääri on muidugi igas mõttes lihtsam sisse astuda 🙂

    Vasta
  8. Tuuli

    august 25, 2010 at 5:58 e.l.

    Mnjaa, tuleb tunnistada, et pildid ja toitude kirjeldused on täpselt sellised, et "things to do" listi tuli Juuri külastamine sisse kirjutada 🙂
    Hobuselihaga on minul olnud ainuke kokkupuude tatarimaalt toodud hobuseliha vorstiga, aga see maitses küll ikka erakordselt nirult ja seda süües hakkas küll vorstiks tehtud suksust väga kahju.
    Muide, minu vanaema juures tehti äsja sünnitanud lehma piimast ehk ternespiimast magustoitu nimega kalbedant (see oli siis vaniljesuhkru, suhkru ja rosinatega segatud ternespiim, mida ahjus küpsetati ning mis tänu suurele valgusisaldusele kalgendub nagu omlett. Äkki on see kutunrahka midagi sarnast, aga kitse ternespiimast? Kusjuures ainukese viite vähegi sarnasele magustoidule nagu kalbedant olen avastanud just oma "Simply Skandinavian" kokaraamatust, kus see algaine on beeestings'i nime all. Seletuseks on toodud: "Beestings is the milk that is drawn from a cow directly after calving. The vitamins, trace elemant and above all the rich proteins are of utmost importance to the new-born calf for its early growth"

    Vasta
  9. Kätrin

    august 25, 2010 at 8:46 e.l.

    Nii, sel aastal siis veel üks must-go külastus juures – äärmiselt isuäratavalt kirjutatud-pildistatud tekst on Sul siin. Mul eile oli kohe ahvivaimustus peal :)ja rääkisin jagasin seda linki kõigiga, kes vähegi kuulata jaksasid.

    Vasta
  10. Piret

    august 26, 2010 at 8:48 e.l.

    Väga mõnus postitus. Olen ise käinud Juuris juba mitmed setmed aastad tagasi, nüüd ajasid jälle isu peale. Pilte vaadates tuli ka maitse meelde:) ja õhkkond on seal ülimõnus.

    Vasta

Lisa kommentaar Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Recipe Rating




Primary Sidebar

Tere tulemast!

See siin on toidublogi, mida kirjutab Mari-Liis Ilover. Kõik tekstid ja fotod keerlevad ümber toidu. Selle kasvatamise, hankimise, valmistamise ja nautimise. Rõhk on ehedal, puhtal ja maitsval kodutoidul, PÄRIS toidul. Sekka muljeid söögikohtadest. Kui tunned, et oled sattunud õigesse kohta - siis tere tulemast, nautigem koos!
Loe lähemalt →

Külasta bloginurka Facebookis

Poppe postitusi

Tikri-kohupiima purukook

Veiseburger – suve lemmik

Talvine pohlakook

Värsked kommentaarid

  • Mari-Liis Ilover, Odrakarask ja munavõi
  • Mery Kodavere, Odrakarask ja munavõi
  • Mari-Liis Ilover, Ahjus küpsetatud Hasselbacki kanafilee
  • Barbara, Ahjus küpsetatud Hasselbacki kanafilee
  • Mari-Liis Ilover, Kanahautis ubade ja orzo pastaga

RAAMATUTÄIS ÜLIMAITSVAID JA TERVISLIKKE PUDRURETSEPTE

Mari-Liis Ilover raamat Mereannid - Krevetist kalmaarini

GK KOKARAAMAT. VERESUHKRUTASET REGULEERIVAD TOIDUD

Mari-Liis Ilover raamat Mereannid - Krevetist kalmaarini

“MEREANNID. KREVETIST KALMAARINI”

Mari-Liis Ilover raamat Mereannid - Krevetist kalmaarini

KOKARAAMAT TOIDURAISKAMISE VÄHENDAMISE ÕILSAL EESMÄRGIL

Mari-Liis Ilover raamat Targa Kokkaja Retseptiraamat - Ülimaitsvalt ülejääkidest

TULGE KÜLLA!

Mari-Liis Ilover Raamat - Tulge külla! Pühapäevalõunad pere ja sõpradega.

KERGEMAD KLASSIKUD:

Mari-Liis Ilover raamat -
 Kergemad klaassikud

PIKNIKUIDEID IGAKS AASTAAJAKS:

Mari-Liis Ilover raamat -
 Piknikule

BLOGI POPIMAD RETSEPTID RAAMATUKAANTE VAHEL:

Mari-Liis Ilover raamat - Maitsev

Sildid

gluteenivaba grill heietus hoidis hommikusöök jaanipäevaks jook juust jäätis jõulud kala kala ja mereannid kana kaste kevad kevadroheline klassika kodumaa sünnipäevalauale kook kook-tort kõrvits köögivili köök: itaalia küpsetis küpsised liha lihavõtted maasikad magustoit malts mustikad pajaroog peet pirukas rabarber riis salat seened supp suupiste suvi suvikõrvits vegetaar-/vegantoit õunad šokolaad

Footer

Avasta

Värske kartuli salat ürtide ja sidruniga

Šampanjale!

Toekas salat punastest ubadest, maisist, avokaadost ja muust heast

Šampinjonipüreesupp sulatatud juustuga

Õunavolovanid

“Mereannid. Krevetist kalmaarini” – värske kokaraamat kõigile mereannisõpradele!

Jälgi mind Instagramis

Instagram

☘️IIRI SOODASAI
Langkawi Skybridge & Cable Car. 🚡⛰️Kahe kõrge mäe vahele on ehitatud sild, kuhu saab vaid köisraudteega. Klaasseintega kabiinis sõites imetled troopilist rohelust, koskesid, merd, saari… meeletu avarus! Skybridge on tõeline inseneriime, toetudes vaid ühele talale, mille küljes silda toestavad trossid. Kõik silla osad viidi ehitamisel helikopteriga mäe otsa ja pandi seal kokku. Väga äge elamus! Sobib neile, kel kõrgustega head suhted 😀
Parim lõuna selle kuumaga ☀️🥥 Tegelikult on muidugi toit ka siin super, maitsev segu erinevatest Aasia nurkadest. Kahjuks ei jaksa nii palju süüa, et kõike maitsta, mida tahaks! Võtan ennast varsti kokku ja stooritan ka maitseelamustest 🍜 🦐🐟 🍚🦀
Värsket õhku #singapore #supertreeobservatory
Ongi taas käes see aeg aastast, kui katame laua roogadega, milles kohtuvad armsad kodused maitsed, eestlaslikud karged värvitoonid ja samas paras annus pidulikkust. Just nagu see tort. Põhjaks šokolaadiküpsised, täidiseks karamellistatud leivapuruga segatud kohupiima-vahukoorekreem, kaunistuseks mustikaid ja kamašokolaadi- kõik see kokku maitseb imehea, mitte liialt magus ja sobib kui valatult vabariigi aastapäeva tähistamiseks. Sellel pildil on näha taustal minu vanaema Niina Villeroy&Boch’i kohviserviis, mis elas üle sõja, käis Siberis ja on nüüd minu südames ja kodus aukohal. Retsepti leiad blogist, link sinna viib biost.
Hallidesse päevadesse kulub nii väga ära midagi värvilist ja sidrunivärsket. Sidrun koos peterselli ja küüslauguga ongi kreemise avokaadokastme maitsevõluriteks ja oma tööd teevad nad superhästi 💚!
Midagi head, kiiret ja kerget (igas mõttes 😊) : KLAASNUUDLISALAT TŠILLI-KÜÜSLAUGUKREVETTIDEGA
Head sõbrapäeva! Rõõmustame oma lähedasi ja armsaid täna erilise hoolega, ilma nendeta poleks elu ju kaugeltki nii tore ❣️Piltidel on südamlikud röstsaiad, laimirisoto krevettidega ja šokolaadikook maasikatega - kõik kui loodud sõbrapäeva! Retseptilingid panen stoorisse.
Kanahautis ubade ja orzo-pastaga! Sain eelmisel nädalal stoorides jagatud “leiutise” blogisse nüüd kirja. See on tõeline “kapihautis” sest strateegiliste varude kapist läksid kasutusse nii tomatikonserv, oakonserv kui pasta. Juustukatte lisasin n-ö töö käigus, sest leidsin paja podisemise ajal külmkapist veel juustujuppe, mis lausa nõudsid kiiret toiduks vormistamist. Tõeline 3in1: ✔️pastaroog, ✔️hautis ja ✔️ahjuvorm 😀Argipäeva õhtuks väga mõnus toit. Aega kulub kokku 1,5 tundi, aga suurema osa sellest podiseb ta pliidil omaette. Link blogisse viib biost.

© 2009 Mari-Liis Ilover · Veebilehe on loonud Johanna Oja