Ma ostsin endale eile uue köögikombaini.
Sellise, mis võib rahulikult silma riivamata ja pidevalt oma olemasolu meelde tuletamata seista pliidi kõrval tegutsemisvalmina. Ta ei võta palju ruumi, teda on lihtne puhastada, ta on meie pere ja külaliste jaoks just sobiva suuruse ja võimsusega. Olles ta koju jõudes ahvikiirusel pakendist vabastanud ja kokku pannud, polnud mul teda imetledes esialgu ühtegi mõtet, mis siis nüüd oma vastse vidinaga peale hakata.
Pavlova! Muidugi! Ma olen neid munavalgeid nuimikseriga vahustanud nii et käsi krampis, 15 minutit järjest. Ag nüüd: munavalged terakese soolaga mikserisse, 2 minutit surinat (ja täitsa omaette-ma ei pidanudki midagi harjumuspäraselt hoidma ega toetama), ja voilá!- seal ta oli-lumivalge läikiv kõva vaht! Oi kui rahul ma olin selle vahu, köögikombaini ja iseendaga.
Tarvis läheb:
4 toasooja munavalget
noaotsaga soola
200 g suhkrut
2 tl maisitärklist
1 tl vanillsuhkrut
1 tl valget veiniäädikat
Kuumuta ahi 160 kraadini. Pane valmis küpsetusplaat küpsetuspaberiga.
Vahusta munavalged pisukese soolaga üsna tugevaks vahuks. Lisa pidevalt vahustades kolmes jaos suhkur. Vahusta, kuni vaht on läikiv ja sile ning ei kuku kausist välja ka seda tagurpidi pöörates.
Puista vahu peale maisitärklis, vanillsuhkur ja veiniäädikas ja sega ettevaatlikult, ent hoolikalt läbi.
Tõsta munavalgevaht ahjuplaadile ja vormi umbes 20-22 cm diameetriga rõngas, mille ääred on kõrgemad ja keskel siledapõhjaline süvend täidise jaoks.
Tõsta ahjuplaat ahju ja alanda kohe kuumust 110-le kraadile. Küpseta 1,5 tundi. Lülita ahi välja ja lase beseepõhjal praokil ahjuuksega ahjus jahtuda.
Libista ta jahtununa koogialusele. Ettevaatust, väga rabe!
Kreem:
400 g 5%-list Philadelphia toorjuustu
150 g kohupiimakreemi
4 sl suhkrut
2 sl Limoncello likööri
Vahusta kergelt toasoe toorjuust, suhkur, kohupiimakreem ja Limoncello kokku. Määri beseepõhjale.
Kaunistuseks:
(ja magusa tasakaalustamiseks) hapukamaid puuvilju ja/või marju: granadilli (passion fruit), punaseid sõstraid, maasikaid, kiivisid, granaatõunaseemneid.
Beseepõhi sai täiuslik-pealt beezhikas ja krõbe-rabe, seest pehme-nätske-vahukommine. Ja toorjuustukreem oli mõnusa kergelt soolakas-hapuka nüansiga ja marjad-puuviljad sobisid kõige otsa nagu rusikas silmaauku. Ma olin veelgi rohkem rahul pavlova, köögikombaini ja iseendaga.
Nagu tellitult tuli minu juurde mu eluaegne sõber, kes juhtumisi on suur Austraalia fänn (vt pavlova päritolu kohta siit). Talle ka kook meeldis.
Ah, kui tore, et õnnestus 🙂
AH ON KÜLL TORE, ET KOOK ÕNNESTUS!!!!
KINDLASTI VÄGA HEA MAITSEGA JA IGATI ÕNNESTUNUD KOOK!!!!
HEAD ISU!!!!!
Mina tegin ka viimati pavlovat punaste sõstardega ja meeletult hea oli. Kombaini pärast on kade meel, sest mul on mingi mõttetu mikser, mis midagi vahtu ei aja. Mees annab munavahule alati käsitsi viimase lihvi ja ma pole kindel kas too vaht ikkagi nii kõva tuleb kui tarvis.
Tead, Mari-Liis, minu arust on see kõige ilusam Pavlova pilt, mida ma näinud olen (olen neid ikka omajagu netist vaadanud). Need päikese käes sillerdavad punased sõstrad, väga õige nurga alt pilt… Lihtsalt super!
Ootasin ka eile Pavlova pidlistamiseks päikest, kuid tulutult, ei tulnud õhtupoole enam päike välja.
Oi, aitäh Aet! Mul õnnestus tõesti õhtupäikest püüda.Nüüd läheb iga päevaga ikka pimedamaks ja pimedamaks, loomuliku valgusega pilte õhtul enam teha ei õnnestugi.